Viimase kolme aastakümne jooksul on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid teinud märkimisväärseid edusamme sotsiaal-majanduslikus arengus. Pidevalt kasvav ühiskondade rikkus on paljude jaoks muutunud mitte ainult unistuseks, vaid ka reaalsuseks. Kuigi selle üle tasub uhkust tunda, on piirkonnas endiselt palju väljakutseid, millega tuleb tegeleda. Keegi ei oleks osanud ette kujutada, kui suured probleemid on nii lühikese ajaga meie ette kerkinud – kõigepealt pandeemia, nüüd aga sõda Ukrainas. Seda silmas pidades võib heategevus võtta enda kanda üliolulise rolli.
Täna esitleme teile meie uuringu „Heategevus Kesk- ja Ida-Euroopas“ teist väljaannet. Loodame, et need andmed saavad otsustajatele ja teistele võtmeisikutele tugipunktiks edasiste uuringute, teabe, hariduse ja finantsotsuste tegemisel.
Siin saate keelt muuta:
LAADI ARUANNE ALLA
HEATEGEVUS KRIISIDE AJAL
Viimase kahe aasta jooksul on Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikud kogenud kriise ja väljakutseid, mis on mõjutanud piirkonnas kogukonna kaasamist. Ülemaailmne COVID-19 pandeemia, kliimakriis ja praegune sõda Ukrainas on selgeks teinud, et koostöö ja vastastikune toetus on hädavajalikud. Peaaegu kuus kümnest (58%) piirkonna kodanikust märgib, et praegused väljakutsed nõuavad kogukonna suuremat kaasamist. Nii suurte kriiside ajal, nagu Ukraina sõda, osalevad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kodanikud aktiivselt abivajajate toetamises, kuid nad ootavad ka muu maailma pühendumust. 52% piirkonna elanikest usub, et praegust geopoliitilist olukorda arvestades peaksid arenenud riigid piirkonna sotsiaalse kaasatuse toetamiseks ja edendamiseks rohkem ära tegema.
[lisateabe saamiseks laadige aruanne alla]
RAHALISE TOETUSE ULATUS
Tänaste väljakutsete valguses ei tohiks olla üllatav, et ligi pooled (48%) kodanikest teevad sotsiaalsete eesmärkide nimel rahalisi annetusi. Rahalist seotust võib näha kõikjal, olenemata vanusest, elukohast, soost või isiklikust sissetulekust. Erinevused on märgatavad keskmistes annetatavates summades – need on suuremad 30-40-aastaste annetajate, meeste ja suurema sissetulekuga inimeste puhul. Võttes arvesse elanike arvu seitsmes küsitletud riigis, hindame seal praegu annetatavate vahendite koguväärtuseks 960 miljonit eurot. Nende ühiskondade potentsiaal on aga palju suurem – korraliku motiveerimise ja takistuste kõrvaldamise korral oleksid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kodanikud valmis annetama sotsiaalseteks eesmärkideks 2,13 miljardit eurot aastas.
[lisateabe saamiseks laadige aruanne alla]
SOODUSTAVAD TEGURID JA TAKISTUSED PIIRKONNAS SOTSIAALSE KAASATUSE SUURENDAMISEL
Peamine põhjus, miks me ühiskonnana teisi abistame, on üldine soov teha head. Paljude inimeste jaoks on oluline tõukejõud maailma- või riigiasjad. Praegused kriisid toovad kaasa suurema sotsiaalse kaasatuse. Kaasamata jäämise peamisteks põhjusteks on omakorda ressursside (aja, raha) nappus ja umbusaldus sotsiaalsektori vastu. Maksusoodustuste valdkond on Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas kindlasti kasutamata potentsiaali allikas. Vaid 42% vastanutest on sellest mehhanismist kuulnud ja ainult 18% neist on leevendust saanud.
[lisateabe saamiseks laadige aruanne alla]VABATAHTLIK TEGEVUS KESK- JA IDA-EUROOPA KODANIKE SEAS
Lisaks rahale on aeg piirkonna kodanikele teine kättesaadav oluline ressurss. Juba iga kolmas (34%) märgib, et on viimase 12 kuu jooksul vabatahtlikuna tegutsenud. Kindlasti on see noorte pärusmaa. On töötajate vabatahtlik tegevus muutumas oluliseks suundumuseks, kuid vaid 20% vastanutest märgib, et neil on tööajal võimalus ühiskondliku tegevusega tegeleda. Sarnast olukorda võib täheldada ka heategevuse valdkonnas. Vaid 14% vastajatest märgib, et nende tööandjad toetavad oma äritegevuse raames tasuta ühiskondlikke organisatsioone, ülejäänud 46% ootavad, et tööandjad seda teeksid, kuid nad ei tee seda. Need, kes kaasa löövad, aitavad tavaliselt organisatsioonidel oma pakkumist välja arendada, pakuvad tasuta tehnoloogilist tuge või raamatupidamis- ja õigusteenuseid. Uuringud näitavad, et töötajad ootavad selgelt võimalusi tegeleda töötajate vabatahtliku tegevuse ja heategevusega.
[lisateabe saamiseks laadige aruanne alla]
OOTUSED ÄRI SUHTES
Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikud ootavad, et ettevõtted oleksid vastutustundlikud ja töötaksid aktiivselt sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide lahendamise nimel. Usaldus sektori suutlikkuse vastu on selles osas väga kõrge: tervelt kuus vastanut kümnest (57%) usub, et ettevõtted lahendavad sotsiaalseid probleeme tõenäolisemalt kui valitsused. Tähelepanuväärne on see, et Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikud hindavad sotsiaalselt vastutustundlikke kaubamärke ja on valmis neid tarbijate valikutega premeerima. Väärib märkimist, et suurettevõtete sisestrateegiates ja üha enam ka kommunikatsioonis kasutatav narratiiv ei ole veel avalikkuse teadvusesse jõudnud. Ainult 11% Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikest on kohanud akronüümi ESG (keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud valikud otsuste tegemisel säästva arengu tagamiseks). Mida veel ettevõtetelt oodatakse? Kindlasti on oluline, et nende tegevus oleks nähtav, läbipaistev ja ühtne.
[lisateabe saamiseks laadige aruanne alla]
PEAMISED SÄÄSTVA ARENGU EESMÄRGID JA KES PEAKSID NEID TOETAMA
Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikud usuvad, et enamiku probleeme peaks lahendama avalik haldus ja valitsused, kuid praegu täidavad neid ülesandeid rohkem sotsiaal- ja erasektor ning üksikannetajad. Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikud ootavad valdkondadevahelist koostööd ja ühistegevust säästva arengu eesmärkide saavutamiseks. Valdkonnad, millega ettevõtjad peaksid koostöös avaliku haldusega tegelema, on järgmised: 12. eesmärk – vastutustundlik tarbimine ja tootmine, 8. eesmärk – inimväärne töö ja majanduskasv, ning 9. eesmärk – tööstus, innovatsioon ja taristu.
[lisateabe saamiseks laadige aruanne alla]
VAJADUS JUURDEPÄÄSUKS TEADMISTELE JA HARIDUSELE
Teadmised sotsiaalse vastutuse valdkonnas on endiselt killustatud. Puudu on struktureeritud õppetegevusest. Enamik vastajaid (61%) märgib, et sotsiaalset kaasatust tuleks õpetada juba varajases eas; 75% leiab, et seda peaksid sisendama lapsevanemad, samas kui 69% leiab, et sellekohast teavet tuleks jagada koolides. Enamik Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikke usub, et heategevus on finantshariduse osa (58%) ja seda peaksid edendama pangad (63%).
[lisateabe saamiseks laadige aruanne alla]LÖÖGE KAASA
Tõelise ja pikaajalise mõju saavutamiseks on jõudude ühendamine ülioluline. Ülemaailmsed väljakutsed on saavutanud sellise ulatuse ja keerukuse taseme, et nendega on võimatu üksi toime tulla. Vajame teie kaasalöömist. Palun toetage meie uurimist:
- rahaliselt
- oma professionaalsete teenustega (tõlked, avalikud suhted, reklaam, meedia)
PARTNERID
