Riigi vaatenurk: riigiti sisaldab see osa peamisi makromajanduslikke ja sotsiaalseid andmeid, maksu- ja õiguskeskkonna kirjeldust, põhiandmeid annetuste ja vabatahtliku tegevuse kohta, loetelu takistustest erakapitali vabastamisel sotsiaalseks hüvanguks ning ootusi ettevõtluse, avaliku halduse ja sotsiaalsektori suhtes (kestliku arengu eesmärgid). See osa hõlmab 11 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki: Bulgaariat, Tšehhi Vabariiki, Eestit, Horvaatiat, Ungarit, Leedut, Lätit, Poolat, Rumeeniat, Sloveeniat ja Slovakkiat.

Sihtrühma vaatenurk: selles osas analüüsitakse põhiteadmisi, mis on seotud kümne konkreetse sihtrühmaga: pereettevõtted, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE), korporatsioonid, investorid, üldsus, järgmine põlvkond, mittetulundusühingud, sotsiaalsed ettevõtted, avalik haldus ja akadeemilised ringkonnad. See sisaldab kokkuvõtet tegevustest, takistustest ja motivaatoritest iga konkreetse rühma jaoks, et suurendada sotsiaalset osalust, ning peamisi järeldusi ja soovitusi.

Teadmisvaldkondade vaatenurk: selles jaotises on esitatud kirjeldused ja andmed, mis on koostatud mõnest temaatilisest vaatenurgast, nagu näiteks on kestliku arengu eesmärgid, maksusüsteemid, töötajate vabatahtlik töö ja heategevuslikud teenused, kriisiabi andmine, haridus, koostöö ja suutlikkuse suurendamine. Jaotises illustreeritakse nähtusi, esitades teavet olukorra kohta piirkonnas ja kvantitatiivseid andmeid.

Ukraina: Ukraina sõda, mis mõjutas oluliselt annetamist Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas; riigi elanike seas viidi ellu kvantitatiivne lisauuring. Selles osas analüüsitakse ja hinnatakse Ukrainale antavat välisabi selle elanike seisukohast – kes praegu Ukrainat toetab, kes ukrainlaste arvates peaks seda tegema, kas vajadused on hästi mõistetud ja toetatud, kas lääneriikide pühendumine jääb stabiilseks või väheneb pikaajalise sõja kontekstis?

Sotsiaalse mõju ökosüsteem Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas

Enamikus piirkonna riikides on pärast 30 aastat kestnud vabaturumajandust nii üksikisikutel kui ka ettevõtetel üha rohkem ressursse ja valmisolekut panustada. Piirkonna pidev majanduskasv toob ühiskonnas kaasa jõukuse kasvu. Enamik Kesk- ja Ida-Euroopa riike on Euroopa Liidu liikmesriigid, mis suunab nende sotsiaalset arengut. Hiljutised kriisid – COVID-19 pandeemiad ja sõda Ukrainas – lõid hea pinnase muutustele; paljud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kodanikud hakkasid annetama, mida nad varem ei olnud kunagi teinud.

Nüüd on Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna jaoks aeg rakendada konkreetseid meetmeid, et säilitada see osalus ning suurendada avatust koostööle ja aruteludele. Vastupidava sotsiaalse mõju ökosüsteemi loomine, mis suudab toime tulla meedia sõltumatust, demokraatiat ja õigusriiki ähvardavate ohtudega, peab tuginema kolmele tugevale sambale:

• pühendunud üksikisikud, ettevõtted ja investorid;
• tugevad ja sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid;
• toetavad ja läbipaistvad õigusaktid.

Pühendunud üksikisikud, ettevõtted ja investorid

Enamik Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas tegutsevatest üksikisikutest ja ettevõtetest ei pea sotsiaalset osalust oma elustiili või äritegevuse lahutamatuks osaks. See on endiselt üsna spontaanne ja reageeriv tegevus, mis on peamiselt juhitud emotsioonidest. Kuna piirkonna majandused on suhteliselt noored, on kasumi poole püüdlemine endiselt ettevõtete ja investorite põhiprioriteet, mis takistab sotsiaalselt vastutustundlikuma lähenemisviisi kasutuselevõttu.

Siiski on olemas märkimisväärne potentsiaal nende osaluse suurendamiseks. Õige motivatsiooni korral oleksid Kesk- ja Ida-Euroopa kodanikud valmis annetama peaaegu kaks korda rohkem kui praegu (vastavalt 5,5 ja 2,7 miljardit eurot). Üksikisikute hulgas on kasvav nn keskmise suurusega annetajate rühm, kes on pärit noorest keskklassist ja kellel on vahendid suuremate rahasummade panustamiseks, tegutsedes rohkem mõjule orienteeritud viisil. Kahjuks ei ole neile suunatud ühtegi pakkumist ega tõhusat teavitustööd.

Praegu motiveerivad ettevõtteid peamiselt välised tegurid (eeskirjad, emaettevõtte ootused, klientide ja töötajate tekkiv surve) ning neil puuduvad teadmised ja oskused, kuidas strateegiliselt ja järjepidevalt tegutseda. Nad ei näe veel sellise lähenemisviisi ärilist kasu. Väiksemad ettevõtted kardavad tarbetuid maksuriske ja keskenduvad igapäevase tegevuse kasvavate kulude tõttu pigem ellujäämisele kui sotsiaalsele tegevusele.

Mõjuinvesteeringud on piirkonnas uus teema. Esimesed algatused on alles kujunemas, kuid investeerimisotsuste tegemise kriteeriumid jäävad muutumatuteks – elujõuline äri kõigepealt. Enamik investoreid tajub mõjuinvesteeringuid oma investeerimisportfelli eraldi osana, seostades neid sageli traditsioonilise heategevusega. Siiski väidetakse olenemata riigist, et see valdkond kasvab, kuid turu pakkumine ning juurdepääs toetusele ja ekspertidele peab paranema.

Tugevad ja sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid

Hiljutised kriisid on näidanud, kui oluline on kodanikuühiskonna organisatsioonide roll piirkonnas tugeva sotsiaalse mõju ökosüsteemi loomisel. Nende stabiilne areng, mis väljendub otseselt sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide lahendamises, peaks saama era- ja avaliku sektori prioriteediks.

Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas on registreeritud üle 800 000 mittetulundusühingu, kuid paljud neist tegutsevad väga väikeses ulatuses või on registreeritud, kuid ei tegutse üldse. Nad sõltuvad suurel määral riiklikust rahastamisest, mis on tihedalt seotud hajutatud, reageeriva ja emotsionaalse eraisikute annetusega. Valdav enamik tegutseb projektipõhiselt, mis raskendab pikaajalist planeerimist ja keskendumist mõju saavutamisele.

Vastupidavuse suurendamisega kaasneb ka rahaline sõltumatus. Mittetulundusühingute äritegevus ja seega ka nende isemajandavus on piirkonnas praegu suhteliselt vähene ja paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on see ka seadusega piiratud. Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas pööratakse sotsiaalse ettevõtte kontseptsioonile üha enam tähelepanu, kuidseda reguleerivates õigusnormides on palju kohustusi ja piiranguid, mida tavalises äritegevuses praktiliselt ei ole, mistõttu on sotsiaalsete ettevõtete konkurentsivõime turul madal.

Lisaks välistele teguritele on märgatavad ka sisemised piirangud: oskuste puudumine organisatsiooni professionaalseks juhtimiseks, hea pakkumise ettevalmistamiseks, suhtlemiseks ja vahendite kogumiseks, läbipaistva aruandluse koostamiseks. Samuti on osutunud väljakutseks heade töötajate ligimeelitamine ja hoidmine. Nähtav on ka mittetulundusühingute juhtide läbipõlemise ja nende sotsiaalsektorist ärisse lahkumise osakaalu suurenemine.

Toetavad ja läbipaistvad õigusaktid

Riigil on keskne roll sotsiaalse mõju ökosüsteemi osalistele – kapitaliomanikele ja mõju pakkujatele – soodsa (või vähemalt neutraalse) keskkonna loomisel. Avalik haldus ei mõjuta mitte ainult regulatiivset poolt, vaid ka üldist õhkkonda sotsiaalse osaluse ümber.

Strateegiad ja avaliku halduse koostööle avatuse tase on piirkonnas erinevad. Mõned riigid on juba kehtestanud spetsiaalsed strateegiad ja loonud struktuurid, et pidada dialoogi sidusrühmadega, samas kui teistes riikides puuduvad veel eeskirjad ja struktuurid, mis suunaksid ja määraksid prioriteete teiste sektorite jaoks. Laiaulatusliku sotsiaalse vastutuse ja investeeringutega seotud teemad ei ole päevakorras tähtsal kohal ning nendega tegelevad sageli eri ministeeriumid ja väikesed üksused.

Aruandest selgub seegi, et enamiku Kesk- ja Ida-Euroopa riikide õigussüsteemid ei motiveeri erakapitali omanikke oma vara jagama. Maksusoodustused, mis on eriti motiveerivad suurtele annetajatele, on väikesed või puuduvad. Bürokraatia, läbipaistvuse puudumine ja õiguslikud tõkked, nagu käibemaks heategevuslikele teenustele, takistavad jätkuvalt ettevõtteid, investoreid ja üksikisikuid sotsiaalsel tasandil aktiivsemalt tegutsemast.

Kuigi Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna sotsiaalse mõju ökosüsteem on küpsemas, kuna seda valdkonda toetatakse ELi määrustega, rakendavad Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigid ELi poliitikaid eri viisil, mille tulemuseks on riikidevaheline õigusaktide erinevus. Tegelikkuses ei ole piirkonnas veel ühtset turgu ega kapitalivabadust heategevuse ja muude sotsiaalse tegevuse vormide osas.

Akadeemiliste ringkondade keskne roll

Teadlikkuse, teadmiste, vahendite ja ekspertide puudumisest tulenevate arvukate probleemide taustal on haridussüsteemil keskne roll ökosüsteemi ettevalmistamisel eelseisvateks muutusteks. Selle roll seisneb peamiselt laste ja teismeliste teadlikkuse suurendamises juba varajases eas, samuti spetsialistide ja ekspertide koolitamises keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimiseesmärkide ning kestlikkuse valdkondades, mis on tööturul üha enam nõutud.

Hariduse keskset rolli piirkonnas on tunnustatud kestliku arengu 4. eesmärgiga: kvaliteetset haridust peetakse kolmandaks kõige olulisemaks kestliku arengu eesmärgiks, kuid sotsiaalne vastutus puudub endiselt suuremas osas nii koolide kui ka ülikoolide õppekavades.